Díli, 24 Agostu 2026 (Iklik.Info)- Primeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão hateten katak Inteligénsia Artifisiál (AI) bele sai instrumentu importante atu habelar asesu ba koñesimentu no suporta dezenvolvimentu Timor-Leste, maibé mós lori risku foun, inklui propagasaun informasaun falsu, fraude no ameasa ba demokrasia no soberania nasaun
Tanba ne’e Timor-Leste nasaun kiik ida. Sei presiza tempu atu eduka no forma médiku, enjeñeiru, sientista, profesór, komersiante no espesialista sira seluk ne’ebé Timor nia dezenvolvimentu presiza. No Teknolojia foun sira bele ajuda atu uza di’ak liután abilidade sira ne’ebé iha ona no fó asesu ba ema barak liután ba koñesimentu.
Nia dehan, hanesan Intelijénsia artifisiál maka ezemplu importante ida. Ida ne’e bele fó ba traballadór saúde ida asesu ba koñesimentu médiku no konsellu ne’ebé karik presiza espesialista ida. No ida ne’e bele ajuda hametin lian sira hodi fó asesu ba ema sira ba koñesimentu mundu nian barak liután iha lian sira ne’ebé sira ko’alia.
No ida ne’e bele ajuda agrikultór ida atu kombina esperiénsia prátika tinan barak ho informasaun sientífika kona-ba ai-horis, tempu no moras. Emprezáriu joven timoroan ida bele iha ideia di’ak ida maibé laiha osan atu emprega kontabilista, programadór, tradutór, peskizadór ka konselleiru marketing nian.
“Aumenta ba beibeik, AI bele fornese kapasidade sira ne’e balun ho kustu ne’ebé ki’ik tebes. Ita tenke haksolok ho posibilidade sira ne’e, maibé ita mós presiza komprende risku sira. Teknolojia hanesan ne’ebé halo koñesimentu sai barak liu bele mós halo bosok sai barak liu,” dehan Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão bainhira halo nian diskursu iha Centru Konvensaun Dili (CCD), Segunda 24/08.
Nia haktuir, maibé AI bele halo bosok, fraude no informasaun polítika ne’ebé la loos sai konvense liután hodi kria lian, imajen no vídeo sira ne’ebé realistiku kona-ba buat sira ne’ebé nunka akontese. Perigu laʼós deʼit katak ema sei fiar buat neʼebé laloos. Se buat ruma bele fabrika, ema mós bele hahú duvida saida maka loos.
Tanba ne’e Timor presiza komprende saida maka ida ne’e bele signifika ba Timor-Leste nia demokrasia no ba konfiansa ne’ebé ema tau iha instituisaun públika sira.
Iha mós risku ba ita nia soberania. Iha era teknolójiku foun ida ne’e, ita presiza husu saida maka akontese bainhira empreza sira sai riku liu duké nasaun sira, no bainhira empreza sira ne’e kontrola teknolojia sira ne’ebé governu sira, negósiu sira no ita nia komunidade sira depende ba.
AI bele habelar koñesimentu ho luan enkuantu konsentra kontrolu ba teknolojia iha liman uitoan de’it. Tanba haree ona ida ne’e hanesan empreza sira IA nian ne’ebé halibur rikusoin koñesimentu umanu nian no kobra fali ba ho folin subskrisaun mensál ida. Koñesimentu ne’e harii iha sékulu barak nia laran hosi ema sira iha mundu tomak no agora foti no komersializa hosi empreza uitoan de’it.
“Nasaun sira hanesan ita nian presiza komprende saida maka ida ne’e signifika tanba mudansa teknolójiku la’ós atu hein ita. Ita haree tiha ona oinsá lalais povu Timor adota telemovel, Facebook no WhatsApp,” nia hateten.
Nia salienta, Intelijénsia artifisiál mós sei sai parte ida hosi moris loroloron nian, maibé ida ne’e hanesan de’it parte ida hosi transformasaun sientífika no teknolójika ne’ebé luan liu. Dezafiu boot liu maka Timor-Leste iha koñesimentu no abilidade ka lae atu komprende mudansa sira ne’e no uza ba Timor-Leste nia dezenvolvimentu rasik.
“Tanba ne’e ita presiza hametin edukasaun sientífika no téknika no harii kapasidade ita nia universidade sira nian. Governu mós tenke komprende teknolojia sira ne’ebé nia hili atu adota, atu nune’e ita bele aproveita sira nia benefísiu sira enkuantu proteje ita nia povu no ita nia rain hosi risku foun sira,” nia afirma.
Maibé tenke hanoin katak teknolojia maka instrumentu ida atu hadi’a ema nia moris, la’ós atu hamenus buat sira ne’ebé halo sai ema. Maibe tenke husik nafatin espasu ba moris nian.
“Povu Timor luta ba direitu atu determina ita nia futuru rasik. Ita depois tenke harii dame, harii ita nia Estadu no harii fundasaun fíziku sira ita nia rain nian. Ita nia dezenvolvimentu agora depende ba harii ita nia koñesimentu, abilidade no kapasidade sientífika,” nia subliña.
Nia hatete mós katak Timor-Leste labele hela liur hosi era sientífika foun, maibé tama ba era ne’e ho preparasaun, konsiénsia no hanoin krítiku, atu garante katak progresu sientífiku bele fó benefísiu ba dezenvolvimentu nasaun.
“Ita labele hamriik iha liur era sientífika foun ida ne’e, maibé ita labele tama laiha preparasaun. Ne’e maka etapa tuirmai hosi ita nia luta atu determina ita nia futuru rasik,” nia dehan.
Primeiru Ministru Xanana Gusmão, mos hateten, Timor-Leste labele husik hela iha kotuk, ida ne’e maka tansá siénsia importante tebes ba Timor nia dezenvolvimentu. Tanba Siénsia no teknolojia hadi’a ona ema nia moris no ajuda nasaun sira dezenvolve no buras.
Nia haktuir, vasina, antibiótiku no avansu médiku sira seluk permite ona ema atu moris naruk no saudavel liu. Avansu sira iha agrikultura ajuda ona sosiedade sira atu produz ai-han barak liután. Eletrisidade, komunikasaun modernu no komputasaun transforma ona ekonomia sira no loke asesu ba koñesimentu ne’ebé jerasaun sira uluk labele imajina.
“Siénsia muda saida maka ema sira bele halo. No, ba Timor-Leste, ida ne’e importante liuliu tanba ita nia barreira boot ida ba dezenvolvimentu maka ita nia falta ema ho abilidade no perísia espesializada,” Xanana konklui.
Jornalista: David da Costa*