HABADA Husu Investigasaun ba Imigrasaun, PCIK no PNTL kona-ba Arguidu Scam Call Centre balun Halai sai husi Timor

  • 0
  • 40 views

Díli, 26 Agostu 2026, (Iklik.Info)- Organizasaun Naun Governamenta, Hali ba Dame (HABADA) husu Governu atu halo investigasaun ba Servisu Imigrasaun, Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIK)  no Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), kona-ba  arguidu balun ne’ebé iha alegasaun ligasaun ho atividade scam call centre sai husi Timor-Leste, atu nune’e  bele hatene se maka fasilíta arguidu sira sai ne’e.

Diretór Ezekutivu, Hali ba Dame (HABADA), Abel Amaral,  hateten, deskonfia katak bele iha ema boot balun fasilita  arguidu sira ne’ebé envolve iha atividade scam call centre no scam online, maka sai husi Timor-Leste ne’e. Tanba ne’e husu atu hala’o investigasaun ba instituisaun sira ne’ebé iha responsabilidade direta. Liu-liu investigasaun tenke inklui autoridade superior sira hanesan Diretór PCIK, Diretór Ezekutivu Imigrasaun no Komandante Jerál PNTL, atu fó klarifikasaun kona-ba oinsá arguidu sira bele sai husi kontrolu autoridade nian.

“Tanba atividade ilísitu ida ne’e atividade estruturadu, no ema sira ne’ebé autoridade asegura ona bele halai sai, tanba ne’e ita husu atu investiga ema nain tolu ne’e para bele fó sai, labele investiga fali ida halo ezekuta tuir lei no orden ne’e,” Diretor Ezekutivu Organizasaun Naun Governamenta, Hali ba Dame (HABADA), Abel Amaral ba Jornalista  sira liuhusi via telfone, Kuarta 26/08.

Nia mós hato’o preokupasaun boot kona-ba resposta Governu no instituisaun Estadu sira ba atividade ilísitu, liuliu scam call center no scam online iha Timor-Leste. Tanba preokupasaun ne’e liuliu ba servisu tékniku sira, hanesan Servisu Imigrasaun, PCIK no Direksaun Servisu Investigasaun Kriminál DSIK-PNTL nian.

Tanba situasaun ne’e bele hamosu deskonfiansa públiku hasoru Polísia no Estadu iha esforsu atu kombate atividade ilísitu sira. Maski Governu no autoridade seguransa sira hala’o ona operasaun kontra atividade scam call center no scam online, maibé iha alegasaun katak arguidu balun konsege eskapa husi fatin ne’ebé autoridade sira asegura ona.

“Situasaun ida ne’e hatudu katak jestaun kontrolu seguransa, liuliu ba arguidu sira, presiza hetan atensaun boot tanba ita nia lei rasik labele sai hanesan buat ne’ebé halimar,” Abel afirma.

Nia husu Governu atu klarifika sé mak iha responsabilidade bainhira ema sira ne’ebé iha alegasaun maibé konsege sai husi fatin ne’ebé autoridade sira asegura ona. Tanba ema balun alegadamente halai sai husi territóriu nasionál, enkuantu balun seluk sei iha rai laran.

Abel Amaral mós husu Ministériu Interiór atu halo verifikasaun no forma ekipa espesífika atu investiga servisu Imigrasaun kona-ba oinsá situasaun ne’e bele akontese, tanba kontrolu entrada no saída ema husi territóriu nasionál tama iha responsabilidade Estadu.

Nune’e husu Ministériu Interiór atu kolabora ho instituisaun relevante sira atu halo verifikasaun ba informasaun kona-ba operasaun konjunta ne’ebé envolve Servisu Imigrasaun, DSIK-PNTL no servisu intelijénsia.

“Se ema atus ida liu konsege sai, servisu intelijénsia tenke hatene kona-ba movimentu sira ne’e no tanba sa ema sira bele halai sai,” nia hateten.

Abel Amaral husu Primeiru Ministru atu tau atensaun maka’as ba alegasaun sira ne’e, tanba, tuir nia, servisu seguransa no intelijénsia tenke alerta sedu atu prevene ema sira husi halai sai, la’ós foin atua depois de akontese.

Ministériu Interiór, Francisco da Costa Guterres, hateten, prosesu investigasaun kona-ba kazu ne’e la presiza hein instrusaun tanba prosedimentu investigasaun la’o ona.  investigasaun tenke hahú husi nível kraik to’o nível leten atu determina responsabilidade ba desizaun ne’ebé foti, inklui ema ne’ebé haruka ka halo desizaun atu hasai ema sira ne’e.

“Investigasaun  ne’e  la presiza sira tenke hanorin, prosedimentu  ne’e la’o  hela, investigasaun ne’e  hahú husi krik to’o leten, se maka responsabilidade ultimu hasai dezisaun ne’e se, buka tuir ida ne’e ka, mas iha kraik se maka haruka nia sai, ita tenke  investiga hotu,” Francisco dehan.

Maibé  kona-ba sidadaun estranjeiru ne’ebé envolve iha atividade ilísitu scam call center no scam online  ne’ebé  halai saí husi teritoriu Timor  orienta ona halo verifikasaun, maibé to’o agora seidauk simu relatóriu kona-ba rezultadu investigasaun.

“Ha’u  haruka check  hela mas seidauk  relata mai ha’u, maibé  iha buat rua maka bainhira iha ona medida koasaun kuandu implementa sira bele fila ona, tanba ida ne’e  la’os mai kastigu, ida seluk maka sira tenke halo aprezentasaun periódika, ne’ebé  hau hanoin ami haree iha ne’ebá. Ha’u  haruka  halo investigasaun hela iha ne’ebá, loos galae, ema sira halai duni kalau, sei nafatin,” nia dehan.

Nia hatutan katak ema sira ne’ebé hetan medida koasaun mós tenke halo aprezentasaun periódika tuir desizaun tribunál. Ministériu Interiór nafatin halo investigasaun atu klarifika situasaun ne’e, maski iha preokupasaun kona-ba ema sira ne’ebé bele halai ka sai husi Timor-Leste.

Francisco Guterres mós konfirma katak naran sira ne’ebé autoridade kaer nafatin iha Díli. No Tribunál Primeiru Instánsia Díli fó ona medida koasaun, no bainhira ema sira ne’e kumpre ka selu tuir medida ne’ebé tribunál determina, autoridade bele haruka sira fila fali.

“Naran sira ne’ebé ami kaer ne’e  nafatin iha iha Díli. Tanba Tribunál Primeiru Instánsia Díli fó  ona medida koasaun, kuandu sira selu ona, bele haruka fila ona,” nia konklui.

Jornalista: David da Costa

Governu Kria Mekanizmu Foun hodi Prevene Fraude Online no Tráfiku Umanu
Prev Post Governu Kria Mekanizmu Foun hodi Prevene Fraude Online no Tráfiku Umanu
Falintil Iha Tinan 51: Husi Memória Rezisténsia ba Soberania Nasionál no Libertasaun Tomak
Next Post Falintil Iha Tinan 51: Husi Memória Rezisténsia ba Soberania Nasionál no Libertasaun Tomak